Hurt harja vasakule jalad, Navigeerimismenüü

Mõnel pool on jälgitud, kas kurekolmnurgas on pikem merepoolne haru hea kalasaagi enne või maapooolne haru hea viljasaagi enne. Ended parvena lendamise kohta on üldtuntud: paarisarv kurgesid kevadel tähendas abiellumist, paarituarv vallaliseks jäämist või lesepõlve. Tahab keegi looma sundida enese järele käima, pannakse leiba kaenlasse, kuni leib higiseks saab, seepeale antakse leib looma kätte, siis ei jää loom enam kuhugi maha. Enamist igas majas oli rehalas hooste söötme külles tiibapidi surnud öökull risti löödud.

Mõnikord peavad nad jälle kurjategijad nokkadega ää purustama. Kõik kured seisavad ringis, süüalused nende keskel, peksavad sealjuures nokki valjuste ning kargavad sis ühekorraga äkiste nende kallale, kelle päävad loetud oo. Saal Poja "allaviskamist" pesast on seletatud kui mõistuspärast tegevust: kui erisoolisi poegi pole võrdne arv, visatavat ülearune poeg pesast välja.

Kui tulemas on vihmane sügissuvi, viskavat vanalind seda ette teades muna pesast välja, kui kuiv sügissuvi, siis poja. Kagu-Eestis Päpinas ning Lutsi eestlaste seas peeti kevadel kahe toonekure koosnägemist abieluendeks.

Uuemas uskumuste kihistuses on toonekurg ehk titekurg kogu maal laste- ning lasteõnne tooja varasemas sellekohases pärimuses seletati laste saamist veest leidmisega. Omameisterdatud toonekure katuseleviimine või kinnitamine noorpaari auto kapotile kuulub pulmanaljade hulka.

Linnu nimetused vainukägu, toonekägu, surmatsirk, viitavad seosele surmariigiga. Siniraaliste seltsi kuuluvat vainukägu ka: vaenukägu peeti tema häälitsuse: Up-up-up alusel teiseks käoliigiks, ka on arvatud, et niimoodi, jämedahäälselt, hakkavad kukkuma vanad isased käod või et see on Saksamaalt toodud lind.

Vainukägu on pea eranditult halvaendeline oraakellind, kes Hurt harja vasakule jalad ette surma massilist suremist, inimeste või kariloomade epideemiatsõda, nälga, viljaikaldust, tulekahju, halbu aegu: Vainokägo näeb alba, õlgu sii albus, messuke ta one. Vainokägo ikke võib tõene kägo õlla, kas karv tõene või kukub tõõsite.

Vanad inimesed ikke ütlesid vainokägo. Teda peeti end harva näitavaks linnuks.

Valge Sustav Artriit

Selle linnuliigi invasiooni kohta arvati, et ta ilmub enne nälja-aastat või kuulutab nälga järgmiseks aastaks. Mõne teate järgi olnud enne Vene-Jaapani sõda, samuti enne Esimest maailmasõda pidevalt kuulda vainukäo kukkumist ja nii teatud sõda tulevat: Vainukägo kuukse [kukkus] inne Vinne sõta üttealati mi pedästün [männikus]. Tege: "Tut-tut-tut-tut-tuu! Kirss vares - vt hallvareskünnivares vihmakull - vt peoleo väänkael Yynx torquilla.

Kagu-Eestis, eriti Tartumaal on väänkaela nimetatud surmalinnuks, kelle hüüd eriti inimelamu juures teatab kellegi surma ette. Pesa kaitsva väänkaela susisev hääl on omakorda Võrumaal rikastanud nägemust haruldaste roomajate silenastiku Coronella austriaca ja kivisisaliku Lacerta agilis rahvapäraseskoondkujust - eriti agressivselt salvavast palunõiast Väänkael kb.

Uskumused ööbikust on valdavalt seoses tema lauluga, levinud on need ka trükiste vahendusel. Ilusa lauluhääle saamisest on mitu versiooni: 1 see on saadud taevataadilt; 2 saadud inimestelt pulmarahvalt, karjastelt, künnimehelt, laisalt tüdrukult ; 3 sellal kui teised linnud magasid, kuulas ööbik öölabi inglite ka: pulmarahva laulu ning sai nii kõige kaunima hääle.

Ööbikut peetakse kõige ilusama lauluga linnuks. Kiriküüt laulvet jaaniööl katetõisku keele pääl.

Tema kui õnnelinnu laulmahakkamine tähendas teekäijale head kordaminekut. Une kaotamiseks oli õpetus: tuleb kolm korda ümber laulva ööbiku käia, nii et lind ei märka.

Kui sooviti und tagasi saada, tuli järgmisel aastal käia ümber linnu kolm korda vastupäeva. Toimingut aitasid kinnitada vastavalt sõnad: Käia kolm kord ümber puu päripäeva ja ütelda ööpikule: "Anna ka mulle nii, et und ei tuleks", siis ei tule uni.

  1. Eesti parim Ungari vastu - Sergei Pareiko - isc.ee - Jalgpall luubi all!
  2. Мысль Сьюзан показалась ему достойной внимания.
  3. Беккер перевел свои «Сейко» на местное время - 9.
  4. Hammaste liigeste poletik
  5.  Ну, мы не сумели этого сделать.
  6. Artroosi ja ravi

Kellelgi juhtus nii. Silmad sai kinni, aga uni ei tule.

Eesti vana usk/VI. Loomad

Teisel aastal käis vastupidi - tuli uni tagasi. Voolaine Ööbik kb. Heina kättesaamiseks tuli pesa voolavasse vette panna tavaline moodus on imeheina hankimine siili käest. Ööbiku ilmumist inimelamu juurde õue, aeda laulma on peetud tähenduslikuks, see kuulutab ette surma, pulmi, õnnetusi, ent ka abielu.

Laulmahakkamise aega kevadel on kõrvutatud muude fenoloogiliste orientiiridega: sellal on sobiv herne- või linakülvi aeg; on toominga õitsemise aeg; ööpik tulevat siis välja, kui ta end toominga lehtedesse ära peita saab Viljandi ; ööbik toob sooja öö. Lühike lauluaeg kevadel tähendas varast külma sügisel, laulupaik orus - vihmast suve, laulmahakkamine öösi või päeval - soojade ööde või päevadega suve.

Oma öise eluviisi, välimuse ning omapäraste häälitsuste tõttu on kakkudel ehk öökullidel müütilise olendi maine.

Läänemaal on kakkusid nimetatud õnnetuselinnuks. Ühe Harju-Madise teate järgi on kääbas öökull, kes metsas karjub. Üksiti on kääbas kodukäija või vaimu üks nimetusi. Ühe Haljala teate järgi on Vanapagan öökulli ja nahkhiire oma näo järele loonud, seepärast tegutsevad nad öösel.

Sulgeb valus nikotiini tottu

Nagu teisigi röövlinde - kulle, löödi tallide ustele ja hobusesõimede kohale ning loomalautadesse mahalastud kakkusid, et nii painajat või nõidust loomade juurest tõrjuda. Öeldi, et siis hobused on rammusad. Rohkem on teateid maa läänepoolsest osast, mainitud on, et nii toimiti mõisate eeskujul.

Enamist igas majas oli rehalas hooste söötme külles tiibapidi surnud öökull risti löödud. Siis ei pidand saama hoostel painja peale tulla ja keegi ei saand ka hooste söögiisu ära võtta.

Utekesi oidajessa, Lehmikesi leerijessa. Tahab keegi looma sundida enese järele käima, pannakse leiba kaenlasse, kuni leib higiseks saab, seepeale antakse leib looma kätte, siis ei jää loom enam kuhugi maha. Kui loomad kadunud, heidab Virumaal karjane kõhuli maha ja kuulatab, kus maa müdiseb.

See surnud öökull pidi siis hobusid kõige kahju eest hoidma. Õunapuu Kakkude häälitsusi on seosesse viidud nutu, naeru ja huikamisega. Traditsiooniliselt on neid tõlgitsetud ennetes matusteks, ristseteks ja pulmadeks: Öökull oli suur ennustaja. Räägiti, kui mul isa oli Tartus operatsioonil, öökull oli tulnud aida katusele ja oigas ja järgmine päev toodi surmateade.

Vääksumine pidi last tähendama ja huikamine pulma ja. Peebo Vastav häälitsus tähendas veel ka õnnetust, pahandust, viljaikaldust, pere lahkuminekut, põlengut. Iseloomustusi öösorri ning tema omapärase vokivurinat meenutava laulu kohta on palju, onomatopoeetilisi ja metafoorseid nimetusi temast teada üle 80, ent mütoloogiasse puutuvat on eestlaste pärimuses napilt. Läänesaartel ja Lääne-Eesis on teda samastatud nahkhiirega: Nahklapp on lind, tal on tiibade küljes küüned.

Karja Kagu-Eestis on üks öösorri nimetusi öökana, keda üksiktekstis Rõugest on kirjeldatud kui üleloomulikku olendit: öökana lendab öösel taevast alla, muneb öösel, tema munaga võib lihavaõttepühade ajal kõik kanamunad katki koksida ja kui seda muna hoida seitse aastat, seitse päeva ja seitse tundi, muutub see pärliks. Jaanits, L. Hiiemäe, M. Uskumusi sookurest. Eesti Loodus, 3, Sookurge on peetud pühaks linnuks.

Tagasi on haige

Hurt, J. Setukeste laulud I, Helsingi. Laugaste -TreuE. Die estnischen Vogelstimmenbedeutungen. FFC Loorits, O. Lind - eesti omakultuuri ja vaimsuse vapp. Varamu, 3.

Miks haarata harja liigesed

Endis-eesti elu-olust II. Lugemispalu metsaelust ja jahindusest. Riiklik Kirjandusmuuseum. Folklorisliku osakonna toimetused Mäger, M. Eesti rahvapärastest linnunimetustest. Eesti Loodus, 5, Sakslased viskasid vanasti isegi hobusepea jaanitulle Wuttke, D.

Slaavlaste jumala Svätoviti juures peeti valge hobune, kelle seljas keegi ei tohtinud ratsutada. Rahvas arvas, et Svätovit ise sellega öösiti välja ratsutab slaavlaste vaenlaste vastu. Ka teiste slaavi jumalate juures peeti hobuseid.

  • Kasutu fakt - Eesti Päevaleht
  • Haiget polve neuroloogiat
  • Он тихонько толкнул дверь, и та отворилась.
  • Valus liigesed parast amfetamiini
  • Шифровалка начала вибрировать, словно из ее глубин на поверхность рвалось сердитое морское чудовище.
  • Orihiro glukoosamiini Chondroitiini kommentaare
  • Harja valutab kasvaja
  •  - Хейл вздохнул и повернулся к своему компьютеру.

Tuleb veel nimetada eesti mere- ja jõehobuseid, kellel ometi puuduvad suhted niilusehobuga ja peemutiga. Jõehobune ei ole muud kui näkk, kes enesele vanasti halli hobuse kuju võttes lapsi meelitab, nagu eespool mainitud, selga istuma, et neid vette viies uputada. Merehobuseid peab rahvas hallideks hobusteks, kes mõnikord kas üheskoos merelehmadega või üksipäini merest välja randa tulevad Näkiraamat, Lühikese aja söönud rohtu, lähevad niisugused hobused jälle vette tagasi.

Ma ei ole teateid leidnud, et need hobused kuskil oleksid kauemaks maa peale jäänud ja enestest sugu järele jätnud. Ülepea teatakse Eestis merehobustest palju vähem rääkida kui mere- või järvelehmadest. Liivlased tunnevad enam muistendeid merehobustest. Loorits väidab, et merehobune on Liivis lihtsalt laste hirmutis, kelle algupära tuleb otsida ennemalt nimetatud näkiloost Liivi r.

Eestis päris merehobused näkkide kilda ei kuulu ja, nagu näha, ka Lätis mitte. Merehobused näikse laen läänest olevat; seal ei tule nad mitte ainult merest välja, vaid muudestki suurematest veekogudest. Enne maru möllamist öeldakse suur hobune koledate raudadega veele ilmuvat Grimm, D.

Mythologie II, lk.

Enamasti sulab germaanlaste mere- või jõehobune ikka näkiga ühte. Meie aeg on hobusest lugupidamise hoopis ära unustanud: kuigi hobune inimese parem abimees, käib ta sellega ometi nagu vaenlasega ümber.

Hobust sunnitakse sagedasti suuremat koormat kandma, kui ta suudab, ja antakse, kui jõud vedamiseks puudub, talle piitsa. Uut piitsa hobusele tehes soovitakse: piits nagu raud, hobune nagu ahi! Ometigi hoolitsetakse teisal hobusegi eest. Jõulu-öösi antakse hobustelegi leiba, et nad oleksid kogu tulevase aasta terved. Vanal ajal nõiutud inimesi vahel hobusteks; niisugune leivaandmine päästis nõiduse kütkest.

Eesti vana usk/VI. Loomad – Vikitekstid

Tehvanusepäeval lastakse hobuseile aadrit; seegi peab neile jõudu ja rammu andma. Muul ajal pühitakse hobune luuaga ära ja suitsutatakse seelikus põletatud kildudega või pilbastega. Vanasti nõidunud nõiad hobused teel seisma või pidanud vaimud neid teel kinni. Et hobune teel ikka edasi pääseks, seks tehakse hobusele enne teeleminekut jalgade vahele kolm risti või pistetakse pastlanõel valjaisse Tarvastu.

Ei ole taigu enne teeleminekut õiendatud, kargab hobune teel norsates püsti, — on vanapagan saani või vankrisse tükkinud. Teda nähakse, kui hobuse rangide ja kaela vahelt vaadatakse. Et hobune jälle edasi pääseks, loetakse pühast kirjast üks salm tagurpidi, ise üksisilmi vanapagana peale vaadates: siis kaob kurivaim ja hobune pääseb jälle edasi Haljala. Inimenegi võib niisama kui vaimud hobuse kinni panna, et hobune enam teel edasi ei lähe.

Seks loetakse 9 korda tagurpidi issameiet. Abinõu niisuguse kinnipanemise vastu on, kui issameiesid osalt tagurpidi, osalt õieti loetakse, nii et kokku 9 poolt ja 9 tervet issameiet välja tuleb. Ei pääse hobune teel enam edasi, võetakse reelt või vankrilt tükk heina, põletatakse hobuse nina all ja lastakse suitsu ümber hobuse pea.

Lõpuks visatakse põlev heinatükk jalgade vahelt tahapoole saba kohale välja. Niisama visatakse rahakott rahaga jalgade vahelt läbi Kursi. Ei taha ostetud hobune jääda paika Hurt harja vasakule jalad, võetakse ostukoha kaevu äärest 3 kivi ja pannakse oma kerisele. Ehk võetakse 3 kivi keriselt ja antakse põlle seest nende kivide pealt hobusele kaeru süüa, — siis jääb paika pidama. Ehk uus peremees annab mütsist leiba süüa.

Artrosi maardeaine

Ka kaob hobuse igatsus endisesse paika, kui uues kohas ahjuluuaga hobuse-jälgi õueväravas õue sissepoole pühitakse. Ei püsi hobune uuel kohal, võetakse ta kesksabast 3 jõhvi, keerutatakse pilpa ümber ja pistetakse talli seina vahele Kuusalu. Ostetud hobuse jaoks võetakse müüjalt heinu kaasa; neid süües jääb hobune kodusemaks.

Kui noor hobune ostetakse, aetakse ta tagaspidi nooda sisse, — siis ei saa niipalju silmi kui noodal hobust kahetada Põlva. Ei anna hobune ennast kätte, võetakse kolme aianurga alt mulda ja suitsutatakse sellega hobust, — see aitab.

Tahetakse hobust hea kasuga müüa, võetakse küünrapikkune niit, seotakse 9 sõlme sisse, kastetakse nahkhiire Kotikesed valus liigestest ja seotakse hobuse laka sisse, nii et see välja ei paista: siis paistab palju rammusam olevat.

Müüdud hobuse lakast võetakse niit kohe jälle ära Tapa. Varssi ilmub hobusele ostjaid. Pasandab hobune seesugusel puhul omal maal, ei saa teda müüa; võõral maal — saab Risti. Kui laadalt hobust ostetakse, võtab müüja 3 jõhvi hobuse sabast, et ostja ta hobuseõnne ära ei viiks. Kui kottu hobune ostetakse, pannakse kirves sinna ukse alla, kus hobune on, ja lastakse ostja üle kirve minna.

Kui laadalt hobune ostetakse, ei tohi müüja pärast kaubaga kokkuleppimist hobust enam silitada, — muidu hakkab hobune uue omaniku käes ennast hõõruma. Varastatud hobust saab kätte, kui 9 jälge, mis varastatud hobune järele jätnud, labidaga ümber kaevatakse. Viimase jälje sisse pistetakse kolmeservaline nõel: siis jääb Hurt harja vasakule jalad jalg haigeks ega pääse hobune enam edasi. Hobust kätte saades tõmmatakse nõel jäljest välja — ja hobune on terve. Ehk küpsetatakse selle hobuse sõnnikut panni peal, — siis laseb varas hobuse lahti.

Varastatud hobuse kabjajäljest võetagu tükk mulda ja viidagu kiriku altariteki alla; mis üle jääb, seotagu takuse koti lõngaga kirikukella külge ja löödagu kirikukella: seda häält kuuldes toob varas hobuse koju tagasi S.

Varastatud hobuse riistad viiakse reede õhtu kirikutorni, — siis saab ruttu kuulda, kus hobune on Risti.

Kui hobune varastatud, tuleb hobuse taviseid kuumas ahjus kõrvetada ilma kellegi nägemata, — siis jääb varas seisma Põlva. Kes hobusele kuri, sel ei ole hobusepidamises õnne; kes hobusele helde, sellest saab hea hobusepidaja Põlva. Teele minnes hakatakse hobuse kaelast kinni ja loetakse issameie, — siis läheb tee hästi korda. Teele minnes antakse hobusele võid, leiba, — siis ei mõju sant sõna hobusele P.

Hobustepidaja ei tohi käega leiba murda, — siis hõõruvad rangid hobuse kaela ära. Hobuse vankri või ree ette paneku puhul ei tohi naisterahvas üle aiste astuda, — muidu läheb ais katki Rannu.

Hobust rakkest ära võttes ei tohi hobuseriistu seni ära võtta, kui hobune aiste vahel, — muidu jääb hobune pea lahjaks.

Riistu ei lubata Viljandimaal Hurt harja vasakule jalad aiste vahel ümbert ära võtta, et vaev hobuse peale ei jääks. Võetakse hobusel aiste vahel rangid kaelast, ei võta hobune hästi rammu Tõstamaa. Märaga ei tohi surnut vedada: mära ei too siis enam varssa Tapa. Vanal hobusel ei ole muul ajal luba petta kui suurel neljapäeval ja reedel, varsal muulgi ajal. Hobune lubanud siis kevade üle elada, kui ta enese suurune lapp maad lume alt välja tulevat.

Hobusele paistab inimene viis korda suurem kui inimene tõesti on, — sellepärast hobune inimest kardab Paistu. Hobune püsib alati ilus, kui uss püssi pannakse ja taeva poole välja lastakse, ussi tükid kokku korjatakse, koju viiakse, kodus kana tapetakse, püssiga ussi tükid ja kanapea ühes keedetakse.

Sellest vedelikust pannakse vahel mõni tilk roka sisse: niisugune abinõu teeb kõhnagi söögiga hobuse ilusaks. Öökullid ja nahkhiired edendavad hobuse sigimist ja rammusamaksminemist; sellepärast lüüakse neid tihti talli ukse kohale rippuma.

Tahetakse häid hobuseid kasvatada, peab 7 musta ussi pead kodus olema Kassaare. Kui enne jüripäeva tapetud uss hobuseküna oherdiauku pannakse, siis jääb hobune ikka ilma veata ja on priske kehvagi toitu süües. Kes soovib, et hobune oleks hästi sile, laseb muti oma peos ära surra ja silub sellega hobust, — siis saab hästi sile hobune.

Kui hobune räästa alla jäetakse, nii et räästatilkmed peale tilguvad, lähevad hobuse karvad tilkade kohalt ära Paistu.

Eesti parim Ungari vastu - Sergei Pareiko 3 Kõige kindlamalt tegutses sinisärkide poolelt väravasuul seisnud Sergei Pareiko. Hinda ka ise Eesti koondise mängijaid! Ühest sisselastud väravast hoolimata suutis igapäevast Krakowi Wislas leiba teeniv puurivaht teha hea mängu. Ta päästis kaks vastaste kindlat väravamomenti ja käitus väljakul tõelise liidrina.

Erguks saab hobune, kui talle kõrvetatud oravatuhka sisse antakse. Hobust ei tohi ülesseotud sabaga talli panna: hobune ei saaks siis puhata, vaid nagu sõidaks alati Tõstamaa. Lahja hobune läheb rammusaks, kui rammusa hobuse selga ninarätikuga nühitakse, tagurpidi issameie loetakse ja siis lahja hobuse selga nühitakse.

Rammusaks teeb ka mutiga silitamine. On hobune nõiutud, arstitakse nii: Võetakse kaks korda parema ja kord pahema jala alt liiva, lastakse hobuse saba otsast verd peale, loetakse 3 korda issameiet ja antakse hobusele sisse. Ehk tehakse vasaku jalaga kolm risti hobuse ette ja pöördutakse vasaku jala kanna peal 3 korda vastupäeva ringi. Terved on hobused alati, kui küna tehes küna otsa sisse elavhõbedat pannakse. Hobuse haiguse puhul tarvitati järgmisi arstimissõnu: Kolm ingelt tullid taevast otsegu maha, käisid kõrgest Paroobast mägesi müüda.

Püha Jeesus tulli neile vastu, küsis: Kolm ingelt, kus te' lääte? Nemad vastasid: Meie lääme hobest kige häkilise haiguse siist aitama ja kurja vaimu kavalust rikma.

Steinvrd Hurt sookurg Grus grus. Sellele seosele näib viitavat ka neoliitikumist pärit ligikaudu nelja aastatuhande vanuse Tamula asula kalmeleid Võru linna lähistelt: "Ühes Tamula hauass, kuhu oli mateud umbes 7-aastane laps, kelle panuste hulgas esines linnukujukesi, oli surnu mõlemasse kätte asetatud osa sookure tiivast. Võibolla pidi see kergendama lapse hinge teekonda surnute asupaika? Sookure poolt "pettasaamisel" on tunnuslik, et petetu saab sookurelt täid - putukad, keda on samuti peetud seoses olevaks surnu ning surmaga: Kui kurge esimest korda näed, lähed täisi täis.

Minge, minge, minge! Ma tahan teile abi saata. Esiteks homku, teiseks õhtu, kolmandaks lõune, nelländaks põhja poolt puult Jumala Issa, Poja ja Püha Vaimu nimel.

I,küll aga veelehmad — järvest või merest väljatulnud enamasti hallid lehmad. Setukeste laulud tunnevad jumalide joonik-lehmi ja Marijide maasik-lehmi, keda varas ära varastab Missugused need jumalate ja Maarjate lehmad olnud, jätab setukeste luule ligemalt seletamata.

Merelehmad käivad küll sagedasti kaldal söömas, randlased ihkavad neid alati kinni püüda, aga harva näitavad nad endid inimestele ja veel harvemini saadakse neid kinni Holzmayer, Osiliana I, lk. Mere- ja järvelehmade vahel ei näi mingisugust vahet leiduvat, olgu siis, et merelehmad meres ja järvelehmad järves elavad. Järvedest on mulle ainult paar silma puutunud, kus järvelehmi öeldakse viibivat, nimelt Mäha järv Otepää, Männikjärv Simuna, Valgjärv Helme kihelkonnas.

Merelehmi tuntakse ainult rannas ja saartel, nimelt Pärnu ja Läänemaa rannas; peale selle Saare- Hiiu- Muhumaal, Vormsis ja muil vähemail saaril. Ühest sisselastud väravast hoolimata suutis igapäevast Krakowi Wislas Kas liigesed haiget pikka aega teeniv puurivaht teha hea mängu.

Ta päästis kaks vastaste kindlat väravamomenti ja käitus väljakul tõelise liidrina. Mängu lõpu eel utsitas häälekalt võistkonda ründama, misjärel tekkis Andres Operil ka eestlaste parim väravavõimalus. Kuigi kaitsetegevus oli mängu kestel kindel, ei suudetud ise piisavalt teravusi luua. Mängupilt näitas paranemismärke võrreldes mängudes Türgi või Rumeenia vastu, aga ungarlaste väravasuu jäi lahti muukimata. Juhendas hoolega Eesti kaitsevägesid ja näitas kindlat tegutsemist väravasuul, kui likvideeris kaks Ungari supervõimalust.

Mängu ainsas väravas on tema süüd raske täheldada, sest löök õnnestus Hurt harja vasakule jalad ja veidi hiljaks jäänud Igor Morozovi tagant tulnud lööki ei olnud lihtne näha. Ats Purje - 6,5. Sekkus Ojamaa vastu vahetusest hästi ning tekitas probleeme oma hea kiiruse ja tehnikaga Ungari kaitsjatele. Väravale lähemale jõudes aga jooksis natukene juhe kokku ja ei suutnud häid lahendusi leida. Igor Morozov - 6. Sai koos Taavi Rähniga väga hästi kaitses hakkama.

Alustas ka rünnakuid korralikult. Värava olukorras oleks saanud tegutseda Haiguste liigutamine otsustavamalt. Henrik Ojamaa - 6. Oleme näinud temalt ka paremaid õhtuid ja rohkem enese peale mänguvõtmist.