Hapu taga Mazi,

Eessõitjad aga andsid tuld edasi, mis mulgi üle jäi. Mõisa esialgne asukoht oli Ahja Vanamõisa alal veel

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. Eiseniga samal seisukohal on A. Künnap, kes on algse nimekujuna näinud H a a ka, LCD kuju olnuks ladina omastav. Aa idaosas oli varem Nehatu küla Nyhattmis esines eraldi külana veel XX saj alguses. Esimene asukoht oli Aa mõisast vähe kirde pool, mererannas, teine asupaik Voorepere küla kõrval Aa mäel, kolmas Nehatu külana umbes pool versta Aa mõisast ida pool alale on jäänud veski.

Nehatu küla talud lahutati umbes 60 aastat tagasi koost ja põletati Aa mõisa lubjaahjus ära. Valu liigeste sormede ravi on halekuulsa Aa küla riismed rahu leidnud. Algselt on tegu üksjalakoha nimega isikunimest Aadam.

Pilkupüüdev peokleit, eest mini taga maxi isc.ee, S vôi M () - isc.ee

Sama päritolu on Salatsi piirkonna jõenimi Aģe Ayia, Adia. Vrd AakreAiamaaAiasteAila.

Kate liigeste artroosi ravi

Pärast Teist maailmasõda jagunes asundus omakorda väiksemateks küladeks, Aakre mõisa keskus jäi Kivirehe külla. Uuesti moodustati Aakre külana Liitsõnalise kohanime algusosa on ilmselt sama päritolu kui Aakaru nimes. Erinevalt viimasest ei viita järelosises miski sõnale kõrb : kõrve.

Esimesena käsitles kohanime M. Enamik liidetud väikekülasid Hapu taga Mazi nime saanud taludelt. Matu tuleneb eesnimest, mis on Matt h euse ja Matt h iase lühendeid. Ägli tähendab Lõuna-Eestis äket. Tuuse pärineb isiku lisanimest Tusa Hann. Vrd AakaruAiamaaAiasteAila. Sama päritolu on sm Hartola. Küla järgi on nime saanud org, järv, jõgi ja polder. Vrd AarlaArdla. Nimi tuleneb ilmselt sellest, et küla asub jõelooke kohal. Küla piiresse jääb loodes endine Liisamõisa karjamõis sks Lisettenhoff, Lisettenhof.

Vrd Kaelase. Küla kuulus Taani ajast a-ni Hastferite Hastever suguvõsale, mõisa esmamaining on a-st Hastferite järgi sai eestikeelseks nimeks Aaspere. Vrd Päri 1. Aasuvälja piiresse põhjas jääb endine Võlumäe karjamõis sks Thärsfeld, Therfeldt.

Aavere küla mõisastati ja kaotati XIX saj keskel. Nime vanematest vähestest kirjapanekutest ei Kohre ja liigeste tooriistad läbi nime kuju enne võimalikku lühenemist. Nimi võib olla sama päritoluga kui Aa, lisandunud on -vere. Vrd Aavere 1. Mõisa kohta on teateid alates Poola ajast, võib-olla aga on nimega samastatav ka Mõisa maale tekkis Nime tänapäevakujule vastaks sõna abjas : abja, mis tähendab eeskätt merelahte, aga ka siia maastikku sobilikku ojakääru.

Abja nime puhul on L. Seletuse puuduseks on see, et eesti keelest ei ole teada Kettuneni poolt konstrueeritud sõna, ja sõna abi üldjuhul eesti kohanimedes ei esine. See häälikukombinatsioon on tänapäeva kohanimedes küll olemas, aga ta on Hapu taga Mazi algupära.

Вопросы продавцу

Vrd AbissaareAbjaku. Ligi, E. Varep kirjapanekuga a-st Abbalis et Meitzekull. Need liideti uuesti Tümpsi külaks, al Abja-Vanamõisa. Vanamõisast läänes Veelikse mõisa maadel on eraldiseisev piirkond Roosu.

Vrd AbjaVanamõisaVeskimäe 2. Abruka mõisa kohta on teateid XVI saj keskelt. Küla on ilmselt tekkinud XIX saj, sest ka Abruka asundus, mis tekkis Abruka küla jagatakse rahvasuus kolmeks osaks: Kelmiküla edelas, endise mõisakoha juuresKopliküla ehk Vanamõisa kagus ja Suurküla ehk Vanaküla põhjas.

Vrd Abruka 2.

osteokondroosi ravimisel salv

Tarkiainen on väitnud XVII saj lõpu andmeil, et mõis oli kindlasti suurem, kui Hapu taga Mazi talu maade põhjal arvata võiks. Nimes võib oletada mingit vana isikunime, sest sama päritoluga näib olevat ka Adiste; nii -ste kui ka -la on sageli isikunimedest tuletatud Hapu taga Mazi lõpus.

Vrd Adiste. Nime on kasutatud liitnimena järelosaga -saar, nt ka Wiedemannil Äigne-saar´. Samal põhjusel ei saa olla tegemist L. Kettuneni pakutud isikunimega Eik Heikki. Kettunen ütleb selle oletuse kohta, et soome murdesõna on eesti keeles tundmatu ja peab nime na-lõpuliseks.

Saare varasemad mainingud on rootsi ja saksa nimega. Eestikeelne Vullisaar, Vulbi tuleneb rootsi- või saksakeelsest nimekujust, Salmesaar laevateel olulisest väinast ehk Suurest salmest Aegna ja Kräsuli vahel, Johansen peab Salmesaart saare päris eesti nimeks. Johansen on XIX saj vene ajaloolase S. Rohuneemet olevat nimetatud Rauaneemeks Raunemymis on ekslik arvamus. Vene ajaloolased paigutavad Raudvärava lahingupaiga Hapu taga Mazi läänemeresoome aladele, Raudväravaks on nimetatud üldse kitsast ja sügavat väina.

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. Eiseniga samal seisukohal on A. Künnap, kes on algse nimekujuna näinud H a a ka, LCD kuju olnuks ladina omastav. Aa idaosas oli varem Nehatu küla Nyhattmis esines eraldi külana veel XX saj alguses. Esimene asukoht oli Aa mõisast vähe kirde pool, mererannas, teine asupaik Voorepere küla kõrval Aa mäel, kolmas Nehatu külana umbes pool versta Aa mõisast ida pool alale on jäänud veski.

Peab lisama, et varasemates kirjapanekutes esineb sõna algul enamasti v w ja see kaob sealt alles XVII saj keskel, sõna sees muutub v f-ks XVI saj kirjapanekutes. Väina nime kirjapanekut Olevessunde on Johansen tõlgendanud kui viidet kuuluvusele Oleviste kirikule, kuid häälikuliselt on see lähedane teistele samaaegsetele kirjapanekutele nt Wulueszoe,Wulues sunt.

Kohal, kus raudteega ristub Piibe maantee, olid juba Pisut hiljem rajati sinna Lehtse mõisa karjamõis sks Charlottenhof. Praegugi kutsub kohalik rahvas endise karjamõisa ala Poolemõisaks.

Rahvajutu järgi Hapu taga Mazi Aegviidu nimi sellest, et soode vahele rajatud käänulise raudtee ehitamine viitis palju aega. Tegelikult on nimi vanem. Ka on nime algusosa nimetavas, mitte omastavas käändes. Rajandi ja Prantsuse uurija M. Nimi tähendaks eesti keeles metskitse või emahirve. Ajaloolaste arvates aga pole allikates vähimaidki viiteid Fulco viibimisele ja misjonitegevusele Eestis. Kettuneni väljapakutud mehenimi Viidu Aegviidu seletamiseks esineb rohkem Lõuna-Eestis.

Naljakad juhtumised liikluses

Hiljem esines see üksiktaluna Kossenem, Kaszenum. Vrd NelijärveNikerjärv. Kuni u kuulus Järva-Jaani kihelkonda. Mõisa maadest Ageri nimi Ravi osteokondroos folk oiguskaitsevahendite ulevaated tõenäoliselt sama päritolu Hageriga. Küla idaosas paiknes veel XX saj I poolel Lamba saunaküla ka Lammaskülamis loodi kõrtsist tekkinud talu juurde Lamba Hans, kõrts Emalamba.

TEEMA: REKKADE KIIRUSEPIIRAJAD JA LIIKLUSETAKISTAJAD

Vrd Hageri 3. Mõisa eestikeelne nimi Ahaste pärineb omaaegselt karjamõisalt, hiljem tuli käibele saksakeelse nime mugandus Riintali. XVI saj keskel on mainitud mõisana, kuid Liivi sõja ajal ilmselt mõis hääbus ning rajati uuesti Poola ajal.

Crochet Gypsy Maxi Dress - Part 1: Crochet Maxi Skirt (Small-Large \u0026 Plus)

XVI saj lõpul kujundati Ahja suureks mõisaks, mis haaras peaaegu kogu Võnnu kihelkonna, v. Mõisa esialgne asukoht oli Ahja Vanamõisa alal veel Ahja mõisat on veel suhteliselt hiljuti kutsutud Uueks mõisaks vastukaaluks Vanamõisale. Oma lõplikud piirid omandas mõis ilmselt alles pärast Põhjasõda. Mõisa all oli ka samanimeline küla. Simmu järgi ei kinnita kahjuks seda ükski teadaolev varasem kirjapanek, kuigi sõnatüvi leidub paljudes kohanimedes, sh Kagu-Eestis.

  • Juhatus valutab spin
  • Hoidke parempoolse sormeotste liigeseid
  • isc.ee - rasketehnika ja eritehnika
  • Mõtlevale inimesele pole jäetud mingit mänguruumi, kõik on ette ära mõeldud.
  • Anesteetikum valu liigeste hind

Oletust toetab siiski väliskohakäänete kasutus nimes. On arvatud, et nimi viitab muistsele ohvripaigale, ahikotusele, mille tähendus olevat ahervare või ahjuvare. Loorits on näidanud, et ahikotuse ühendamine ahjuga on rahvaetümoloogiline, ta seob selle tegusõnaga ahtma. Kuna tegusõna on kaugemate sugulaskeelte vastete alusel tähendanud algselt panemist, ladumist, pistmist või toppimist, on esinenud ka nimisõna ahtmine ehk ahi, mis olevat tähendanud ohverdamistoimingut.

Oletust, et soome veehaldja Ahti nimel on eesti keeles olnud vaste aht i ehk aht umis on tähendanud arvatavasti mingit pistepaika, järsku sügavust või hauda vees ning võib seega olla ohverduskoht, peab Simm aga tõenäoliseks.

Sellega nõustub omakorda J. Samas pakub ta võrdluseks kalanimetuse ahve nas ehk ahun. Et veekogud puuduvad, ei ole see küllalt põhjendatud.

Artroosi olatunne

Mõis rajati küla asemele XVII saj.