Saasta haigus ladina keeles

Ülar Allasmolekulaarbioloog Rõuged on üks tontlikumaid haiguseid, millega inimkond on eales pidanud silmitsi seisma. Peaaegu kadunud haigus muutus riigis jälle endeemiliseks.

Loe hooldushüvitisest lähemalt. Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu. Pärast eriolukorra lõppu ehk Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid sh vaktsineerimise kohta?

Kas ma pean tööandjale tõendama oma vaktsineerimist? Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta. Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede HIV tagasi spin ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks.

Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale. Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö. Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima.

Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline. Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja: ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada - näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm.

Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega; vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi näiteks tööülesannete muutmine saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud Saasta haigus ladina keeles vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu.

Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel.

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgitust. Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse.

Saasta haigus ladina keeles

Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega, kui töötaja on nakatunud viirusesse oma töö laadi või töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite tõttu näiteks nakatunutega tegelev personal.

Kui on kahtlus, et haigestumine võib olla tööst tingitud, st nakatuti tööl tööülesandeid täites, siis tuleb sellest arstile teada anda. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks.

Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte, teeb töötervishoiuarst. Kui töötaja koondatakse, kas TLS § 37 alusel vähendatud töötasu arvutatakse koondamishüvitise ja puhkusehüvitise sisse?

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu.

Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel.

Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli Polve turse augusti töötasu põhjal.

Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem. Millised töökeskkonna nõuded peavad olema tagatud kaugtöö tegemisel? Tööandja on kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jne. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et töötajal ei ole kuvariga töötamiseks sobivat töötooli, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks.

Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma töökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas näiteks rannas, pargis või mujal.

Sellisel juhul on tööandja veendunud töökoha ohutuses riskianalüüsi kauduvajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on.

Ka tervisekontroll tuleb kodus töötavale töötajale korraldada üldises korras. See tähendab, et kui töötaja töötab kuvariga üle poole tööajast, tuleb Saasta haigus ladina keeles saata tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde nelja kuu jooksul tööle asumisest ja peale seda töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel.

Lisaks soovitame läbi mõelda, kuidas toimitakse juhul, kui töötajaga peaks kaugtööd tehes juhtuma tööõnnetus, keda ja millal tuleb õnnetuse toimumisest teavitada. Head töökeskkonda saavad luua vaid töötaja ja tööandja üheskoos. Töötaja ei pea tegema tööd, milles ei ole töölepingus kokku lepitud, mis ei tulene tema töö iseloomust ning mis tema tervise ohtu seab. Kui töötajale on mingi töö tegemine tervise tõttu vastunäidustatud, tuleb sellest tööandjat teavitada ning tööandja peab seda arvestama.

Kui immuniseerida piisavalt suur osa populatsioonist, pole haigustekitajal ühel hetkel enam kedagi nakatada ja haigus peaks kaduma. Rõugetest vabanemine sai võimalikuks, sest rõugeviirus oli mitme omaduse poolest ebatavaline. Rõugeviirusel puudus loomne reservuaar. See tähendab, et viirus ei saanud end peita loomade populatsioonis, et ühel hetkel taas välja ilmuda ning inimesi rünnata. Paljudel haigustekitajatel on selline võimalus olemas. Näiteks kollapalaviku viirus nakatab ka primaate ja sääsed, kes imevad verd nakatunud loomadelt, võivad levitada viirust tagasi inimesele.

Rõugehaiged olid kergesti äratuntavad ja kriisikolded leiti kiiresti üles. Nendel aladel sai läbi viia laialdasemat vaktsineerimist. See tähendab, et polioviiruse leviala tuvastamine ja likvideerimine on keerulisem.

Saasta haigus ladina keeles

Lisaks aitas rõugetest vabaneda asjaolu, et rõugehaiged ei muutunud nakkusohtlikuks enne lööbe tekkimist. Nakkustunnustega inimesed pandi kiiresti karantiini ja samal ajal vaktsineeriti piirkonnas teisi, et haigus ei leviks.

Paljud haigused ei paku sellist armuaega. Leetrid muutuvad nakkavaks juba enne lööbe tekkimist. Leetritesse nakatunud saavad haigust levitada mitu päeva, enne kui keegi seda märkab.

Läänepoolkera on tänaseks vabanenud punetistest. Suuri edusamme on tehtud lastehalvatuse likvideerimisel. Seda haigust esineb praegu vaid Afganistanis, Pakistanis ja Nigeerias.

Eelajaloo ajal[ muuda muuda lähteteksti ] Viimase 50 — aasta jooksul, kui nüüdisinimeste hulk suurenes ja nad üle maailma hajusid, tekkisid ka uued nakkushaigusedsealhulgas viiruste põhjustatud haigused. Nn liigibarjääri ületamisel võib viiruse mõju olla laastav [6] ja inimestel ei pruukinud olla piisavalt tugev immuunsüsteem. Nüüdisajainimesed elasid väikestes kogukondades ja haigestunud inimesed kas surid või arenes neil immuunsus. Selline adaptiivne immuunkaitse kandub järglastele edasi ainult ajutiselt kas rinnapiimas või ema veres leiduvate platsentat läbivate antikehadega.

Kahes esimese riigis ei võimalda laialdast vaktsineerimist läbi viia usulised ja poliitilised põhjused. Moslemid mäletavad veel, kuidas USA luure keskagentuur korraldas libavaktsineerimisi, mille varjus tegelikult koguti DNA-proove.

Lisaks kuulutab Afganistani äärmuslik islamiliikumine Taliban, et vaktsiinid sisaldavad rasestumisvastaseid aineid. Nigeerlased lubavad oma lapsi vaktsineerida, kuid nõuavad vastutasuks, et valitsus ehitaks koole, parandaks sõiduteid ja looks elektriühendusi.

Niisiis pole loota, et lähiajal õnnestub lastehalvatusest täielikult lahti saada. Hügieenist ei piisa Tihti väidetakse vaktsiinivastases kirjanduses, et haiguste taandumine toimus mitte vaktsiinide, vaid parema hügieeni ja parema toitumise tulemusena.

Pole kahtlust, et hügieeninõuete täitmisega saab paljude haiguste esinemissagedust kaudselt vähendada. Kui aga süveneda andmetesse, siis selgub, et tänada tuleb just vaktsiine. Kui USA-s võeti Enne seda registreeriti aastas umbes leetrite juhtu.

Sarnaseid trende näeme enamiku haiguste puhul. Veel parem näide on tuulerõuged, mille vastu hakati USA-s vaktsineerima alles Kas peaksime uskuma, et hügieenitingimuste paranemine toimus iga kord just siis, kui ilmus uus vaktsiin? Kui nakkuste eest saaks kaitsta vaid hügieeni ja toitumisega, oleks tuulerõugete esinemissagedus juba varem vähenenud. Veidi keerulisem on lugu B-viirushepatiidiga. Kui see immuniseerimiskavasse lisati, ei olnud kiiret haigusjuhtude vähenemist näha.

See fenomen on samuti selgitatav. Vaktsineeritavad väikelapsed satuvad kõrgenenud nakkusriski alla mitte varem kui teismelisena, seega umbes 15 aasta pärast. Selline hilinemisega langustrend ongi hästi jälgitav. Lõpetuseks vaatame nende riikide saatust, kus immuniseerimine on vähenenud. Eriti suureks paisus poleemika Suurbritannias, kus vaktsineeritud laste hulk langes mõne aastaga 30 protsendini.

Küsimused, vastused

Valed otsused maksid kiiresti kätte. Peagi vallandus Suurbritannias epideemia, mis tõi kaasa üle läkaköha juhtumi ja 36 surma. Sarnased kurvad sündmused toimusid ka Rootsis ning Jaapanis. Need kogemused näitavad selgesti, et kui vaktsineerimine lõpetada, tulevad haigused tagasi.

Vaktsineerimisega alustatakse varakult Mõned haigustekitajad ohustavad just kõige pisemaid ning kulgevad imikueas eriti raskelt. Vastsündinu saab emalt kaasa nende haigustekitajate antikehi, millega ema on kokku puutunud.

Paraku kaitsevad need last vaid esimeste elukuude jooksul ega taga enamasti kaitset lastehalvatuse ja läkaköha vastu, mis on eriti ohtlikud just kõige väiksematele.

Väikelapse nakatumine B-viirushepatiiti tooks suure tõenäosusega kaasa maksatsirroosi ja kroonilise maksapõletiku. Immuniseerimiskava koostamisel arvestatakse sellega, millises vanuses lapsed on kõige suuremas nakatumise ohus.

Samuti võetakse arvesse aega, millal on lapse organism võimeline tekitama optimaalset immuunvastust. Mõned vanemad pelgavad, et seda on liiga palju ja üledoos võib lastel tekitada arengupeetust, hüperaktiivsust ja diabeeti.

Teadusuuringud kinnitavad, et see hirm on asjatu.

Ülar Allasmolekulaarbioloog Rõuged on üks tontlikumaid haiguseid, millega inimkond on eales pidanud silmitsi seisma.

Lapse immuunsüsteem peab igapäevaselt toime tulema tuhandete võõraste antigeenidega. Vaktsiinides sisalduv antigeenide hulk on nagu piisk paljude antigeenide meres. Aastate jooksul on soovitatavate vaktsiinide arv kasvanud, kuid nendes leiduvate antigeenide hulk on hoopis vähenenud.

Lapse immuunsüsteemile on nendega toimetulek igati jõukohane. Mõnikord on arstid vanemate nõudmisele järele andnud ning venitanud vaktsineerimiskava ajaliselt pikemaks. Sellised alternatiivsed kavad võivad põhjustada probleeme, sest lapsed jäävad kauemaks kaitseta.

Ladinakeelsete väljendite loend

Lisaks kasvab tõenäosus, et mõni süst jääb vahele. Palju on uuritud erinevate vaktsiinide samaaegse manustamise mõjusid. Olemasolevad andmed kinnitavad, et liitvaktsiinid on sama efektiivsed kui monovaktsiinid.

Liitvaktsiine kasutades saab immuniseerida tundlikus eas lapsi korraga mitme haiguse vastu.

Saasta haigus ladina keeles

Samuti võimaldavad liitvaktsiinid säästa vanemate aega, sest kliinikut tuleb külastada harvemini. Nii traumeeritakse ka lapsi vähem. Kas vaktsineeritud laps võib haigestuda? Vaktsineerimine peab esile kutsuma immuunvastuse, mis kaitseb vaktsineeritut edaspidistel kokkupuudetel sama haigustekitajaga. Paraku on inimeste immuunsüsteemid erinevad ja igale antigeenile ei pruugi vastuseks tekkida piisavalt palju antikehi.

Seetõttu jääb üksikutel vaktsineeritutel immuunsus välja arenemata ning sellised isikud võivad haigestuda. Siiski on tõenäoline, et nakatumise korral põevad nad haigust kergemal kujul.

Saasta haigus ladina keeles

Sageli juhtub, et nakkuspuhangus jääb haigeks rohkem vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesi. Vaktsiinivastaste jaoks on see taaskord tõend immuniseerimise mõttetusest. Paradoksi põhjus peitub selles, et ükski vaktsiin pole täielikult efektiivne ja vaktsineerituid on enamasti palju rohkem. Toome ühe hüpoteetilise näide.

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla aastane laps või alla aastane puudega laps; 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks. Raske haiguse kasvajad jms korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Oletame, et koolis on õpilast, kellest viis ei ole vaktsineeritud. Leetripuhangus haigestuvad kõik viis vaktsineerimata last. Seega oli vaktsineeritute seas rohkem haigeid, kuid vaktsiin kaitses enamikku õpilasi. Kui kõik oleksid olnud vaktsineerimata, oleksid tõenäoliselt kõik haigeks jäänud. Vaktsineerimisel on kaks põhjust Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on leetrid jätkuvalt probleem.

Tegemist on äärmiselt nakkava ja ägedaloomulise haigusega. See algab tüüpiliselt nina- ja silmapõletikuga ning köhaga, misjärel ilmuvad suu limaskestale punased laigud. Mõne päeva pärast tõuseb kõrge palavik ja üle haige keha ilmub lööve. Tüsistustena võivad ilmneda mitmesugused põletikud. Eriti ohustatud on väikelapsed.

Enam see nii ei ole. Ainuüksi käesoleva aasta nelja kuuga registreeriti USA-s leetrite juhtu. Haiguse taasilmumist seostatakse sellega, et üha suurenev arv vanemaid keeldub oma laste vaktsineerimisest. Möödunud aastal esines palju haigestumisi vaktsineerimata ortodokssete juutide kogukonnas.

Nakkuse tõid endaga kaasa Iisraelis käinud reisijad. Mõni aasta tagasi puhkes epideemia Ohio osariigi vaktsineerimata amišite kogukonnas.

Viirused inimkonna ajaloos

Haigestunud surid tundide jooksul ja surma esines kõikjal üle linna. Kui välja arvata laipu vedavad vankrid, olid tänavad tühjad, ja Henry VII keelas linna sisenemise kõigile peale arstide ja apteekrite. Kauplemisele ja reisimisele seati piirangud, haigestunud perekonnad eraldati kogukonnast, hooneid suitsutati ja kariloomi tapeti. Mõne allika kohaselt oli nakkuse allikaks Christoph Kolumbuse laevadel olnud sead. Suremus oli pea viis korda suurem kui See sai alguse hispaania konkistadoori Pánfilo de Narváezi sõjaväest, kuna neil oli konkistadoor Hernán Cortési juhtimisel Kuubalt tulles kaasas ori Aafrikast, kes põdes rõugeid.

Sajandi lõpuks suri haiguse tõttu igal aastal eurooplast.

Kogu tõde vaktsiinidest – kuidas neid luuakse ja miks nad töötavad?

Ta arvas, et haigust põhjustavad nn seemned, mis kanduvad ühelt inimeselt teisele. Haigust kannavad inimestele edasi pistesääsklased ja esimest korda esines seda aastat tagasi.

Barbadose kuberner John Winthrop kehtestas inimeste kaitseks karantiini, mida polnud Põhja-Ameerikas varem tehtud.

Kaubalaevad viisid haiguse Ameerikasse Saasta haigus ladina keeles Suurem osa neist, nagu ka Johannes Bosschaerti vaikeludmaaliti Triipudega tulbid olid väga populaarsed ja eriti hinnas.

Tulbimaania kõrghetkel ndatel võis üks sibul organ maksta sama palju kui maja. Ainult üksikutest sibulatest kasvasid kaunid lilled. Iiri kartulisaaki mõjutas see samal ajal suhteliselt vähe. Mary järgnes oma abikaasale ja avastas kaks nädalat pärast saabumist kohaliku rõugete vastu kaitsmise tava, milleks oli variolatsioon ehk rõugehaigete mäda naha alla süstimine.

Ta soovis oma viieaastast poega Edwardit säärasest saatusest säästa ja käskis seetõttu saatkonna kirurgil Charles Maitlandil poeg varioleerida. Londonisse naastes palus ta Maitlandil õukonnaarsti juuresolekul varioleerida ka oma nelja-aastase tütre.

Kuuele surma mõistetud ja hukkamist ootavale vangile lubati anda armu, kui nad on nõus demonstratsioonis osalema. Vangid olid nõus ja Kõik taastusid protseduurist. Naine ei nakatunud haigusse. Varioleerimisest sai tulus äri, kuid suuremale osale rahvastikust jäi see kuni ndate lõpuni kättesaamatuks. Ta otsustas teooriat katsetada kuigi ta ei olnud ilmselt esimene, kes seda tegi.

Phipps jäi ellu ja teda inokuleeriti rõugetega veel 20 korda, ilma et ta oleks haigestunud. Sellega oli leiutatud vaktsineerimine — sõna ise tuleb ladina sõnast vacca, mis tähendab lehma. Arvukate kaasuvate surmajuhtude tõttu kuulutati varioleerimine samal aastal ebaseaduslikuks.

  1. Ladinakeelsete väljendite loend – Vikipeedia
  2. Он поднял вверх голову, надеясь увидеть Гиральду, но окружившие его со всех сторон стены были так высоки, что ему не удалось увидеть ничего, кроме тоненькой полоски начинающего светлеть неба.
  3. Valu soojuse ravi liigestes
  4. Viirused inimkonna ajaloos – Vikipeedia
  5. Mida teha, kui liigesed ja lihased haiget
  6. Mida teha, kui liigend on kuunarnukis haiget
  7. Koik keha ja liigesed haiget
  8. [ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat