Tagasi valus valetamine, Valetab või mitte?

Haaval on vaja hingata ja loomulikult terveneda. Osa patsiente muretsema panev silt ühel Eesti perearstipraksise uksel ütleb, et borrelioosi ei pea kartma. Ma ei tea, miks borrelioosi ei ravita. Kiisler esitas pärast jutuajamist lahkumisavalduse, ehkki teda polevat selleks sunnitud.

Kadri Sakala Sensa, veebruar Enamasti ei minda lahku mitte selle pärast, et ei hoolita teineteisest, vaid kuna enam ei taheta tunda valu. Valu võib olla maskeerunud ka tühjuseks, ükskõiksuseks, pettumuseks, vihaks ja üksinduseks.

Kui ei suuda andestada, sest nii valus on…

Valu ülesanne on kutsuda meid pöörama tähelepanu praegusele hetkele ja selles peituvatele õppetundidele. Ühtegi lahkuminekut ei saa teha väga meeldivaks, küll aga saab lahkuminekut muuta hinge kasvatavaks ja tervendavaks kogemuseks. Selleks tuleb olla teadlik ja küsida endalt, miks ma olen sellesse suhtesse tulnud.

See on nagu sfinksi küsimus: kui vastad ausalt, saad väravast läbi. Vastasel korral lähed tagasi kordama sama õppeprogrammi järgmise suhtega.

Salv uhiste liigeste Kuidas eemaldada poletiku ja turse liigendist

Hirmust paljastuse ees tunneme vajadust ennast kaitsta ja parim kaitse on tavaliselt rünnak. Seepärast hakkame olukordades, kus tajume ohtu tunda ebamugavaid tundeid, külvama süüdistusi ja viha, selle asemel et rääkida oma tunnetest, hirmudest ja vajadustest.

Nii joostakse kas suhtest kergekäeliselt minema või klammerdutakse selle külge. Paljud inimesed alustavad suhteid, et täita endas mingit tühimikku. Teadmata ise, mis tühimik see õieti on, ootavad nad aga oma partnerilt selle täitmist.

Meie vastutus on mõista, mida oma partnerilt ja suhtelt tegelikult sisimas ootame.

Teise kraadi artroosi ravi Canina chondroitiin glukoosamiin

Kas seda, et suhe või partner Tagasi valus valetamine meid? Väga tihti on asi meie enda kuvandis ja egos. Kui partneri kaotaksime, kes me siis oleksime? Mida inimesed meis näeksid? Või veelgi olulisem: mida kardame, et iseendis näha võime? Millega peaksime hakkama siis ise tegelema?

Inimesed meie elus on peeglid, näidates meile külgi iseendis, mida me ei ole muidu valmis vaatama. Seega võiks teha nimekirja asjadest, mida partnerile ette heidame või mida suhtelt ootame.

valu liigestes voi lihastes Arkasin spin haiget

Siis mõistaksime, mille kallal peame ise tööd tegema ja mida endale pakkuma. Näiteks kui partner ei pea kokkulepetest kinni, siis see võib näidata, et sul on vaja õppida ise endaga tehtud kokkulepetest kinni pidama. Kui partner ei austa sind, siis ehk on sul vaja õppida ennast austama? Kui partner valetab sulle, võib-olla on sul vaja õppida olema aus iseendaga?

Või on vaja õppida intiimsust ja lähedust, usaldamist, piiride panemist, maskide maha võtmist, vastutuse võtmist oma tegude ja sõnade eest? Teadmatus hirmutab Me kardame seda, mida Tagasi valus valetamine ei tea ega suuda näha. Nii hoiamegi tihtipeale kinni sellest, mis tuttav, isegi kui see on valus ja ebameeldiv.

Ülle Harju. Foto: erakogu Pere seisab oma kodutalu õuel, ükskõik mis suunas vaadates turritab vastu värske kännustik. Kunagi elas pere metsa sees. Nüüd ulub maja ümber tuul ja pimedas vilksatavad mööda maanteetuled. Meenub metsaülema õlalepatsutus, et 50 aasta pärast on teil siin ümber taas ilus mets.

Või jookseme suhtest minema, mõistmata tegelikult, mispärast. Esiteks kardetakse üksindust. Üksinda olemine ja üksindus on kaks eri asja — me võime olla üksinda ja mitte tunda üksindust. Samuti võime olla suhtes ja tunda üksindust. Tagasi valus valetamine on mentaliteet, mis ei ole kuidagi seotud meie suhtestaatusega. Üksinda olemise oskus on aga kunst omaette.

Selle eelduseks on vastutuse võtmine oma mõtete, tunnete ja õnne eest. Valmisolek võtta jalad kõhu alt välja ja teha ise midagi enda heaks.

Nii kaua kui usume, Tagasi valus valetamine me ei ole piisavalt head, ei tunne me end hästi. Kui me ei suuda iseenda seltskonda nautida, siis miks või kuidas peaks keegi teine seda tegema? Kas seal on sõnad: ma olen kole, rumal, saamatu jne? Üksinda olemine ei peaks olema elus eesmärk omaette, aga kui me ei oska üksinda õnnelikud olla, siis me ei oska ka suhtes õnnelikud olla.

Vajame küll elus kontakti ka teiste inimestega, aga partneri asemel võib olla toeks ka sõber või perekonnaliige. On suur vahe, kas läheme suhtesse selle pärast, et mitte tunda end üksinda, või selle pärast, et partner pakub meile austavat, turvalist, toetavat ja armastavat suhet. Suutmata olla üksinda, jääme sõltuma partneri olemasolust või oleme nõus taluma meid mitte austavat suhet, näiteks ebaviisakusi või isegi vägivallatsemist.

Küsimusele "Miks inimesed valetavad? Nii nagu ka küsimusele "Mis on vale? Seega võime tõdeda, et ka valedel on väga erinevaid põhjused, mis nö. Tavapäraselt käsitletakse valesid "valgete" ja "mustade" valedena. Esimeste hulka kuuluvad näiteks teie vastused kolleegi uue roosa kostüümi kohta, kui te säästmaks kolleegi valusast tõest tema väljanägemise kohta, vastate: "Pole viga, päris kena kostüüm!

Nii aga paneme vastutuse oma õnne eest kellegi teise õlule. Teiseks tekitab hirmu see, mida lahkuminek meie kohta näitab. Tihtipeale saadab meid hirm, et kui mul ei ole partnerit, siis Termin liidese poletiku oleks nagu midagi puudu ja ma ei oleks terviklik. Partner annaks meile justkui lisaväärtust.

Või kardame, mida see minu kohta näidata võib, kui ma pole suutnud suhet toimima panna. See, et minnakse lahku, ei tähenda, et suhe oleks ebaõnnestunud. Suhe on ebaõnnestunud siis, kui me ei ole sellest midagi õppinud.

Tundes hirmu, mida teised meist arvavad, võime hakata igal viisil suhtest kinni hoidma või lähme kohe järgmisse, et mitte silmitsi seista ebameeldivate tunnete, mõtete ja uskumustega. Nii mõnigi jääb aga suhtesse raha pärast.

Kardetakse, et ei saada kas üksinda hakkama või on rahast tulenev Tagasi valus valetamine ja rahu olulisemad kui südamerahu ja -rõõm. Igal juhul taandub see kõik tagasi ühe teema alla — eneseväärtustamine ja -austamine. Raha peaks olema lisarõõm, mitte vundament, millele suhe üles ehitada.

On veel üks hirm, mis kaasneb suhte lõpetamisega — kardetakse kogeda valu. Suhte lõpu lähenedes Tagasi valus valetamine tajuda surma kohalolekut.

Sportliku mehe viis haigus halvatusepisoodideni. Patsiendid kogevad arsti juures tihti skeptilist suhtumist.

Tunneme, et teine inimene justkui sureb ära meie jaoks ja mõneski mõttes tunneme, et sureme ka ise. See on loomulik, sest lahkuminekule järgnebki lein.

Valu on nagu ebameeldiv naaber, kes ei tunne viisakusreegleid — kui ta kord oma jala on ukse vahelt sisse saanud, siis nii lihtsalt temast enam lahti ei saa. Valuga peab suhtlema ja tegelema.

Lahkuminekud kasvatavad hinge

Lülitades end hõivatud-režiimile või proovides valu naljaga lahustada, tõmbame justkui üleajavale kaevule kaane peale. Seisnud vesi, jällegi, läheb ühel hetkel haisema ning murrab ikkagi välja. Hirmule valu ees annab hoogu ka ühiskonnas levinud uskumus, nagu oleksid valu ja kurbus negatiivsed tunded ning et edukuse määravad õnne- ja rõõmuseisundi määr.

  • Lahkuminekud kasvatavad hinge « Artiklid | Kadri Sakala
  • Lapse valetamine | Psühholoogia | Arsti nõuanded | Küsi nõu Eesti tipparstidelt! - isc.ee
  • Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi - Uudised - Lõuna-Eesti Postimees
  • Kui ei suuda andestada, sest nii valus on… – Kirsti Timmer | taroskoop & blogi
  • Lukud kuunarnuki liigese

Unustatakse ära, et kurbus ja valu annavad inimhingele sügavuse, kaastunde ja mõistmise. Need tunded teevad meid alandlikuks ja viivad endile lähemale. Valu rebib lõhki kõik, millel on aeg puruneda, ning sünnitab asemele midagi uut.

Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi

Kui oleme nõus valu kogema ja sellega tegelema, tuleme sellest välja palju rikkama ja targemana. On meie valik, kas valutame end kibedaks või vägevaks. Kõik möödub, ka valu ning ta ei kordu enam samal moel, kui oleme õppinud pöörama tähelepanu praegusele hetkele ning mõistma selles peituvaid õppetunde. Vastus hirmule Hirmu tundes me ründame või põgeneme. Kui meid hoiab tagasi hirm üksinduse ees, võime sattuda olukorda, kus oleme nõus kokku minema esimese ettejuhtuva inimesega või jääme püsima suhtesse, kus peame talluma jalge alla oma vajadused, väärtused ja väärikuse.

Lahkuminek paneb meid silmitsi seisma enda haavadega, mida on vaja tervendada, olgu selleks siis häbi, süütunne vms.

Aga kuna tervendamise töö nõuab endaga tegelemist ja vastutuse võtmist, on tihtipeale lihtsam tundeid eirata kas kellegi ründamise või mõne tuimestiga.