Koik nimed ja luud nimed

Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Eestis haigestub igal aastal umbes poolsada last, kellest pooled on haigestudes alla 5 aasta vanad. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti.

Kehaehitus[ muuda muuda lähteteksti ] Sõralistel on mõned ühised tunnused eriti jäsemete ehituses, mida tänapäevastel retsentsetel veelise eluga tugevasti kohastunud vaalalistel ei ole. Sõraliste ühisteks tuletatud tunnusteks sünapomorfiateks peeti kontsluu erilist ehitust kahe ülemise liigesepinnaga trochlea tali proximalis ja trochlea tali distalis ning pikenenud viimast eespurihammast. Ent selle erilise kontsluu avastamine fossiilsetel vaalalistel on andnud vaidlustele süstemaatika üle uut hoogu.

Üldine kehaehitus ja karvastik[ muuda muuda lähteteksti ] Kääbuskantšilid on väikseimad sõralised. Sõralised on valdavalt keskmise suurusega kuni suured loomad, kes kulgevad neljal jalal kvadrupeedselt. Neil on kaks selgelt eristuvat kehaehituse tüüpi.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Sealistel ja jõehobulistel on jõuline ja tüse kere, lühikesed jalad ning suur pea. Seevastu mõhnjalalistel ja mäletsejalistel on pigem sihvakas kehaehitus ning pikad, peenikesed jalad. Sõraliste suurus varieerub oluliselt. Kõige väiksemad sõralised on kääbuskantšilidkelle tüvepikkus on sageli ainult 45 cm ja Koik nimed ja luud nimed 1,5 kg.

Sõralised – Vikipeedia

Kõige suuremad sõralised on jõehobuMetastaasi valu tüvepikkus on kuni 5 m ja kaal kuni 4,5 tonni, ning kaelkirjakkelle kõrgus on kuni 5,5 m ja tüvepikkus kuni 4,7 m. Suuruse poolest on peaaegu kõigil liikidel sooline dimorfism : isased on suuremad ja raskemad kui emased. Soolised erinevused on ka sarvedes : hirvlastel välja arvatud põhjapõder on sarved ainult isastel; emastel veislastel on sarved enamasti märgatavalt väiksemad kui isastel või puuduvad üldse.

Soolist dimorfismi võib esineda ka näiteks hammastiku või karvade värvuse poolest.

Clicherik \u0026 Mäx, gameboy tetris - Maakas

Näiteks vintsarvgasellil on isaste karvastik tumepruun, emastel ookrikarva. Kõik sõralised, välja arvatud jõehobulased, kes on peaaegu karvadeta, on kaetud tihedate karvadega, mille pikkus ja värvus on Koik nimed ja luud nimed elukeskkonnale erinevad. Jahedamates piirkondades elunevatel liikidel võib esineda karvavahetus.

TOP 9 | Maailmastaarid, kes on oma lastele eriskummalised nimed pannud

Valdavad on vähe silmatorkavad, kaitsvad värvused kollane, hall, pruun, must. Jalgade välisehitus[ muuda muuda lähteteksti ] Sõraliste jalgadel on enamasti paarisarv varbaid kaks või neliainult mõnedel pekaarilastel on tagajalgade varvaste arv redutseerunud kolmele. Jala kesktelg on kolmanda ja neljanda varba vahel varvaste loendamisel arvestatakse ka puuduvaid varbaid.

Kolmas ja neljas varvas on ka kõige paremini välja arenenud. Algselt oli kõigil sõralistel ka esimene varvas, mis praegu kõigil puudub.

Koik nimed ja luud nimed

Teise ja viienda varba ehitus varieeruvad. Jõehobulastel on nad ettepoole suunatud ja täiesti funktsioneerivad.

  • Paar pani lapsele nime, mida ei ole vaid raske hääldada, vaid mille tähendus paneb kukalt kratsima.
  • Liigeste algaja poletik

Teistel sõralistel on nad tahapoole suunatud või puuduvad hoopiski. Sigalastel ja hirviklastel on külgmised varbad pehmel, mudasel pinnasel veel kasutusel ning suurendavad toetuspinda. Enamasti aga ei puuduta nad enam maad. Mõnedel rühmadel, nagu kaamellastel ja kaelkirjaklastel, on taandareng läinud nii kaugele, et teist ja viiendat varvast ei esine enam ka mitte rudimendina.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe.

Jõehobulastel on kõik neli varvast ettepoole suunatud. Sigalastel ja paljudel teistel sõralistel on teine ja viies varvas tahapoole suunatud. Kaamellastel on alles ainult kaks varvast, sõrad on muundunud küünisteks.

Varvaste otsi katavad sõradmille väliskiht sarvsõrg koosneb sarvainest. Sarvsõrg koosneb algselt kolmest osast: sarvsein ülal ja külgedelsarvtald all ja sarvpäkk taga. Need võivad olla rohkem või vähem kokku kasvanud. Peale kaamellaste toetuvad kõik sõralised kõndides varbaotstele.

Koik nimed ja luud nimed

Kaamellastel on sarvmoodustised Milt F-liigeste tootlemine redutseerunud küünisteksvarbad toetuvad sidekoest elastsele polstrile, mis moodustab laia tallapinna. Sellepärast kannavadki nad koos oma väljasurnud sugulastega mõhnjalaliste nime.

  • Как у всех молодых профессоров, университетское жалованье Дэвида было довольно скромным.
  • Parim vahend liigeste

Jalgade luud ja lihased[ muuda muuda lähteteksti ] Joonisel on näha osa eri imetajate esijäsemete skeletist. Vasakult kolmandal skeemil on näha sea 2.

Koik nimed ja luud nimed

Vasakult neljandal skeemil on näha veise kämbla luude kokkusulamine kootluuks. Sõralistel on pöia luud ja kämbla luud ; metapodium enamasti kokku kasvanud.

INIMESE LUUSTIK

Sealistel ja jõehobulistel on nad veel lahus ning ühendatud tiheda sidekoega. Mõhnjalalistel ja mäletsejalistel on 3. Selle pärinemine kahest luust on sageli alles näha pikivagude järgi esi- ja tagaküljel sulcus longitudinalis dorsalis ja sulcus longitudinalis palmaris või sulcus longitudinalis plantaris. Liigeste kruoteraapia ravi ja õlavarre ; stylopodium luud reieluuõlavarreluu ning sääre ja küünarvarre ; zygopodium luud sääreluu ja pindluu ning küünarluu ja kodarluu.

Jäsemete lihased asetsevad põhiliselt kere lähedal, mistõttu sõralistel on sageli väga peenikesed jalad. Rangluud ei ole kunagi, abaluu on väga liikuv. Selle ette ja taha kõikumine annab kiirel jooksul täiendava liikuvuse.

Koik nimed ja luud nimed

Jalgade eriline ehitus annab jäsemete alumistele liigestele jäiga asendi. Jalgade pöördliigutused on praktiliselt võimatud; see liikumatus annab kiirel kulgemisel suurema stabiilsuse. Peale selle on paljudel väiksematel sõralistel väga painduv kere, mis aitab põgenemisel sammu pikendada.

EIS Inimese luustik

Peale sammu pikendamise põgenemisel aitab jäsemete eriline ehitus ka aeglasel liikumisel, näiteks toitumise ajal, energiat säästa. Pea ja hambad[ muuda muuda lähteteksti ] Paljudel sõralistel on suhteliselt suur pea.

Seedeelundkond[ muuda muuda lähteteksti ] Tänapäeva lindudel asendab hambaid nokkmillega toitu kinni hoitakse või toidu küljest tükke nokitakse. Süljenäärmed on üldiselt hästi arenenud, välja arvatud veelindudel. Keel on liikuv ja otsa poole sarvestunud. Söögitoru alaosas paikneb paljudel lindudel pugu. Pugus eelseeditakse toitu, aga sinna võivad koguneda ka seedimatud jäägid röövlindudelmis hiljem väljutatakse räppetompudena.

Näokolju on pikergune ja pigem kitsas, ninaluud ulatuvad ühe või kahe tipuna ettepoole. Ajukoljus on otsmikuluu kiiruluu arvelt suurenenud; eriti mäletsejalistel moodustab viimane ainult koljulae külgosa.

Kehaehitus[ muuda muuda lähteteksti ] Sõralistel on mõned ühised tunnused eriti jäsemete ehituses, mida tänapäevastel retsentsetel veelise eluga tugevasti kohastunud vaalalistel ei ole. Sõraliste ühisteks tuletatud tunnusteks sünapomorfiateks peeti kontsluu erilist ehitust kahe ülemise liigesepinnaga trochlea tali proximalis ja trochlea tali distalis ning pikenenud viimast eespurihammast. Ent selle erilise kontsluu avastamine fossiilsetel vaalalistel on andnud vaidlustele süstemaatika üle uut hoogu. Üldine kehaehitus ja karvastik[ muuda muuda lähteteksti ] Kääbuskantšilid on väikseimad sõralised.

Huuled on liikuvad ja lihaliselised. Mõnedel rühmadel, nagu sealistel, aga ka mitmel mäletsejalisel, nagu saigal ja perekonnal Madoquaon ülahuul pikenenud, nii et on moodustunud kärss.

Koik nimed ja luud nimed