Ravi liigese vigastuse ajal

Pärast seda on vaja hakata kasutama soojendusmeetodeid, mis kiirendavad verevoolu antud piirkonnas ja aitavad hematoomil taanduda. Kahjuks ei saa sportides alati vigastusi vältida. Tutvusime siis, kui käisin alles teises klassis ning hüppasin joostes trepi keskelt alla ning väänasin hüppeliigest. Nende eristamine on otseselt seotud trauma raskusastmega.

Tervishoiu Akadeemia OÜ: Liigeste vigastused

Home Nr. Mis imeloom see põlv siis lõpuks on ja miks me seda nii tihti vigastame? Põlvevigastused on kõige sagedamini esinevad spordivigastused. Esmalt peame vaatama, millest meie põlv koosneb.

Põlv on inimkeha suurim liiges, kus liituvad omavahel neli luud, kuid ainult kaks neist — reieluu ja sääreluu — moodustavad liigese põhiosa. Pindluu pea tugiposti taoline luu, mis asub sääreluust väljaspool pakub natuke stabiilsust ning põlvekeder on abiks lihase ja liigese vahelisele koostööle.

Ravi liigese vigastuse ajal

Kuna liigeses saavad omavahel kokku reieluu, sääreluu ja põlvekeder, siis nende otsmised põlvekedra puhul tagumine pinnad on kaetud liigeskõhrega. See libe kude aitab luudel teineteise suhtes sujuvalt libiseda, kui painutad või sirutad põlve.

Ravi liigese vigastuse ajal

Põlv on sisuliselt nagu hing, mida liigutavad kaks põhilist lihasgruppi: reie nelipealihas asub reie esiküljel sirutab põlve ja nn hamstring-lihased asuvad reie tagaküljel painutavad seda. Lisaks luudele on põlves ka hulk tugistruktuure, mis aitavad tagada põlve stabiilsuse ja normaalse funktsiooni.

Meniskid: kaks poolringitaolist sidekoelist moodustist, mis toimivad kui amordid reie- ja sääreluu vahel ning aitavad põlvel paremini liikuda. On üsna tugevad, vastupidavad ja veidi kummitaolised ning aitavad liigest pehmendada ja stabiliseerida.

Ravi liigese vigastuse ajal

Nende ülesanne on takistada põlveliigese külgsuunalist liikumist põlv on hing AINULT painutus-sirutus liigutustel, kui see toimib hingena küljelt-küljele, oleks aeg rääkida spetsialistiga.

Eesmine ja tagumine ristatiside asuvad põlve sees, moodustades risti.

Hüppeliiges – Väänasid ära? Mida teha?

Koostöös tagavad nad põlve stabiilsuse eest-taha suunal. Kõõlused: lihased on luudega ühenduses kõõlustega. Põlve puhul on vast kõige olulisem ära mainida nelipealihase kõõlus, mis on ühenduses põlvekederaga, mis omakorda on patellaarkõõluse kaudu ühenduses sääreluuga.

Ravi liigese vigastuse ajal

Limapaunad ehk bursad: ümbritsevad põlveliigest, pakkudes sellele pehmendust liigutamise ajal. Mainimisväärseimad neist on prepatellaarne bursa asub põlvekedra ja naha vahel ja suprapatellaarne bursa asub põlvekedra kohal. Vigastused Vigastuste liigitamiseks võib kasutada eri aluseid, tüüpilisem jaotus on akuutne ehk äge ja krooniline ehk pikema aja jooksul tekkinud vigastus. Kui rääkida sportlastest või üldiselt aktiivsema eluviisiga inimestest, täpsustaksin hea meelega seda liigitust ning kasutaksin pigem sõnu trauma ja ülekoormus.

VÄIKEKIRURGIA PEREARSTILE. ARTOOTILISE PÕLVE ENTESIIDI SÜSTERAVI

Viimane tekib liigse koormuse, ebapiisava taastuse või vale tehnika tagajärjel. Traumaatiliste vigastuste tekkeks on vaja sundida põlve mingi välise jõu abiga liikuma suunda, kuhu see liikuma ei peaks tuletame meelde, et põlv on sisuliselt hing.

Home Nr. Mis imeloom see põlv siis lõpuks on ja miks me seda nii tihti vigastame? Põlvevigastused on kõige sagedamini esinevad spordivigastused. Esmalt peame vaatama, millest meie põlv koosneb. Põlv on inimkeha suurim liiges, kus liituvad omavahel neli luud, kuid ainult kaks neist — reieluu ja sääreluu — moodustavad liigese põhiosa.

Väänamine tähendab hüppeliigese sidemete reeglina välisel küljel asuvate liigse venituse tagajärjel tekkinud traumat, mis võib ette tulla mitmes erinevas keskkonnas. Mina olen selle vigastusega väga hea sõber ning kohtume isegi praegusel ajal mõnikord.

Põlvevigastused ja nende ravi – Ajakiri SPORT

Tutvusime siis, kui käisin alles teises klassis ning hüppasin joostes trepi keskelt alla ning väänasin hüppeliigest.

Kui ma ei tegeleks pidevalt aktiivse vigastuse ennetamisega, siis ilmselt väänaksin oma hüpekaid oluliselt tihedamini. Mida pärast vigastust teha? Võimalusel tuleks kohe pärast vigastust valutavale piirkonnale peale panna külma ning hoida seda seal umbes 10 minutit. Ideaalis võiks külma aplikatsiooni jalga külge kinni siduda ning selili lamades jalg üles tõsta toolile või muule kõrgemale objektile.

Külmakeha ära kindlasti aseta otse nahale, vaid kata see rätikuga, et vältida nahale külmakahjustuse teket.

Põlvevigastused ja nende ravi

Kui vigastad liigest näiteks metsajooksul kodust kaugel, siis võimalusel kutsu endale transport järele ning tee kodus eelnevates lausetes kirjeldatut. Puhkus — vähemalt 24h pärast vigastust ei ole soovituslik hüppeliigest koormata, vajadusel kasuta karke.

Põhjus on jalatalla pööramine väljapoole või sissepoole, mis võib tekkida maandumisel, löögil hüppeliigese piirkonda või kokkupõrkel. Sümptomid Hüppeliigese trauma puhul on kõik kolm astet sarnaste kliiniliste näitajatega.

Nende eristamine on otseselt seotud trauma raskusastmega.

Ravi liigese vigastuse ajal

Vigastatud hüppeliigese sidemetega sportlane kurdab valu liikumisel. Visuaalselt on nähtav paistetus ja verevalum vigastatud piirkonnas.

Hüppeliiges — Väänasid ära? Mida teha? Väänasid hüppeliigest?

Vigastatud sidemete palpeerimine on valulik. Kerge astme trauma puhul on turse lokaalne ainult vigastuse kohas. Kannatanu tunneb kerget valu, kuid on liikumisvõimeline.

Randme- ja põlveliigese tugisidemed on kasutusel nii traumade kui ka ülekoormussündroomide ravis. Tugisidemetel on erinevaid ülesandeid, nt liigese liikuvusulatuse piiramine kindlas tasapinnas, liigese immobiliseerimine, põrutust absorbeeriv efekt, teatud sidemestruktuuri fikseeriv efekt. Sestap on esmalt vaja panna õige diagnoos, otsustada, kas üldse on tugisidet vaja, ning vajaduse korral valida õige tugiside. Teipimine on spetsiaalsete sidemete paigaldus traumade ravimiseks ja profülaktikaks, et kergendada lihastele, liigestele ja sidemetele kantavat koormust. Hüppeliigese sidemete vigastused Sagedaseim vigastus on hüppeliigese väliskülje sidemete venitus või rebend, mis tekib enamasti maandumisel ebatasasele pinnasele või maandumisel jalalabale vales asendis näiteks nõrkade jalalihaste või väsimuse tõttu vigastus tekib inversioonil — sissepööramisel.

Osalise hüppeliigese rebendi korral laieneb turse ka tallal ettepoole ja välisküljele suuremale alale. Valu kiirgab ka talla alla.