Mis kaed otsivad artriidi, Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi - Uudised - Lõuna-Eesti Postimees

Kui kaua haiguspuhang kestab? Pindade puhastamiseks piisab tavalistest tavalistest pesuvahenditest. Kokku testitakse enam kui 30 toimeainet. Tahaks nagu juhtmed välja tõmmata, aga sa ei saa.

Tõsisemate sümptomite tekkimisel peaks võimalikult kiiresti võtma ühendust arstiga. Võimalusel tuleks vältida ühistransporti ja rahvarohkeid kohti.

Vajadusel võiks kasutada toiduvarude täiendamiseks sõprade, perekonnaliikmete või toidukulleri abi. Kui tekib haiguskahtlus, tuvastab terviseamet ka kõik kontaktsed, kellega nakatunu kokku puutus ja võtab nendega ühendust. Kui haiguskahtlus kaob, teavitatakse kontaktseid ka sellest. Euroopa haiguste kontrolli- ja tõrjekeskus soovitab muret tunda, kui lisaks järsult tekkinud köhale, valusale kurgule või hingamisraskustele 1 puutus inimene kokku nCoV põdenud patsiendiga; 2 reisis piirkonda, kus levib uus koroonaviirus; 3 töötas või külastas tervishoiuasutust, kus raviti koroonaviiruse patsienti; viimase 14 päeva jooksul.

Kas koroonaviirust suudetakse Eestis leida? Eestis suudetakse haigust laboratoorselt leida alates Haiguskahtluse korral oli varem võimalus võtta patsiendilt uuringumaterjal ja saata analüüsimiseks koostöövõrgustiku laboritele, Rootsi. Veebruari lõpus teatati kavatsusest uue koroonaviiruse suhtes testida ka võimalikelt gripihaigetelt kogutud proove.

Test põhineb PCR analüüsil, milleks kasutatakse kurgust või ninaneelust vatitampooniga võetud materjali. Kui palju inimesi on nakatunud koroonaviirusega Eestis? Koroonaviirusega nakatunud inimesi oli Eestis Surnud on kolm vanemaealist inimestest. Terviseameti hinnangul võib olla nakatunute tegelik arv oluliselt suurem. Osa nakatunutest olid viibinud eelnevalt riskipiirkonnas, kuid viiruse levib ka nüüd kogukondades.

Sellega seoses tõstis terviseamet ohutaset. Kui varem oli eesmärgiks välja selgitada uusi juhtumeid ja leida nendega kontaktis olnud inimesi, siis nüüd keskendutakse põhiliselt haiguse leviku piiramisele. Kokku on uuritud üle 11 proovi. Kui palju nakatunutest sureb? Riikide lõikes on olnud suremuskordaja maailmas äärmiselt erinev.

Kui näiteks Itaalias oli surnud märtsi lõpuks miljoni inimese kohta inimest, siis Saksamaal vaid 2,5. Laias laastus mõjutab seda nii rahvastikupüramiid, tervishoiusüsteemide võimekus ja kohaliku haiguspuhangu kulg.

Senise statistika põhjal surevad koroonaviiruse mõjul eeskätt vanemaealised. Kui Itaalias oli nakatunute keskmine vanus 63 aastat, siis Saksamaal Ikka ja jälle ei sure inimesed mitte otseselt koroonaviiruse, vaid nakkuse mõjul tekkinud teiseste tervisehädade tõttu.

Nõnda on tähtis riigi võimekus hoolitseda kriitilisse seisu sattunud patsientide eest. Kui viirus levib kogukondades kiiresti, võib nakatunute üldhulk üle koormata isegi muidu heal järel tervishoiusüsteemi. Suremuse jooksvalt hindamine on veelgi raskem. Ühtpidi erinevad riikide lõikes kriteeriumid, mille alusel teste tehtakse. Näiteks võivad selle tulemusel tervishoiusüsteemide huviorbiiti sattuda just raskemad juhtumid. Teisalt ei jõua kõik diagnoosi saanud patsiendid haigust suremuskordaja arvutamise ajaks seda läbi põdeda.

Mõningaid järeldusi saab siiski teha. Hiina esimese 44 nakatunu põhjal kasvas suremuskordaja järsult enam kui aastaste seas. Üle aastastest nakatunutest suri juba ligi 15 protsenti. Enamasti kulgeb haigus kergemalt. Enam kui 80 protsenti koroonaviirusega nakatunud inimestest põeb haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.

Hiina haiguste kontrolli- ja tõrjekeskuse 72 patsiendi haiguslugu hõlmanud analüüsi põhjal suri nakatunutest 2,3 protsenti. Hiljutisemate andmete põhjal ulatus riigis suremuskordaja nelja protsendini. Väljaspool Hiinat nakatunutest suri Maailmas tervikuna oli Osteokondroosi elu salvi saab täpse suremuse määramisega seotud raskustest siit.

Võrdlusena sureb tavalisse grippi haigestunutest vähem kui 0,1 protsenti. Gripi järel tekkinud kopsupõletikku haigestunutest sureb sõltuvalt tüvest 4—10 protsenti. Surmariski kasvatavad oluliselt kroonilised haigused.

Nakatumise ajal südame-veresoonkonnahaigusi põdenud patsientidest suri Hiinas iga kümnes. Vastavalt diabeedi ja krooniliste hingamishaiguste all kannatanud inimestest suri 7,3 ja 6,3 protsenti, Mis kaed otsivad artriidi vererõhuga patsientidest kuus protsenti.

Itaalias avaldatud uuring näitab, et 99 protsenti koroonaviirusesse surnud haigetest põdesid kas ühte või enamat kroonilist haigust. Samuti näitas uuring, Mis kaed otsivad artriidi surnud haigete keskmine vanus on 80,5 aastat.

Mitte ühtegi surmajuhtumit ei esinenud vanusegruppides 0—29 aastat. Alla ühe protsendi jäi see ka alla 30—aastaste seas. Samas oli üle aastaste suremuskordaja 20 protsenti. Osa kergematest haigusjuhtumitest võivad jääda ametlikus statistikas kajastamata.

Kasi liigese salvi artroosiga

Põhjapoolkeral langeb viiruse levik lisaks kokku gripihooajaga. Sarnaste sümptomite tõttu võidakse kirjutada veel osad juhtumid gripi arvele. Haiguse kulg oleks seeläbi arvatust leebem. Haiguse täpne surmavus võib selguda seetõttu alles pärast pandeemia lõppu või aastaid pärast seda. Lapsed näivad esialgsete teadustööde põhjal põdevat haigust läbi kergemalt. Ajakirjas Pediatrics ilmunud uurimuse kohaselt moodustasid lapsed ja noored 8. Neist üle 95 protsendi haigus kulges asümptomaatiliselt, kergelt või mõõdukalt.

Kõigist koroonakahtlusega lapsest kulges raskelt viie protsendi haigus, nakatunust 13 sattusid kriitilisse seisu. Kas viirus on rasedatele ohtlik ja saab kanduda emalt lootele?

Maailma Tervisorganisatsiooni naise haiguslugu hõlmanud raporti kohaselt tekkisid tõsised sümptomid kaheksal protsendil. Kriitiliseks muutus neist kahe seisund. Teisisõnu ei põe rasedad haigust läbi tõsisemalt. Raportist sõltumatult ajakirjas The Lancet ilmunud üheksat naist hõlmanud uuringust nähtus, et viirus emalt lootele kanduda ei saa. Samuti ei leitud viirust emapiimast, nabanööriverest ega lootevedelikust. Igaks juhuks kasutati laste ilmale toomiseks sünnitusel siiski keisrilõiget.

Keskmiselt võtab inimestel haigusest tervenemine kaks nädalat. Raskete, kriitiliste juhtumite ja tüsistuste tekkimisel puhul võib see võtta kolm kuni kuus nädalat. Esialgsetel andmetel muutub haigestunute seisund raskeks või kriitiliseks ühe nädalaga. Surm võib saabuda 2—8 nädalaga. Eestis on kinnitatult tervenenud 20 nakatunut. Kus ja kui palju inimesi on praeguseks nakatunud? Umbes neljandik üle nakatunust elavad Hiinas või Itaalias. Euroopas on kinnitatud 48 riigis kokku üle haigusjuhu, neist enamik Itaalias ja surnud on haigusesse üle 22 inimest.

Sarnaselt Zika Mis kaed otsivad artriidi või seagripile võib aga osa inimestest haiguse läbi põdeda endale märkamatult. Täpne nakatunute arv tuleb seetõttu välja epidemioloogilistest uuringutest täiendavate vere- ja süljeproovide uurimisel.

Eestis teatati esimese koroonaviiruse juhtumi avastamisest Kust viirus alguse sai? Haiguspuhangu epitsenter asub Hiinas Wuhani linnas, kuid viiruse genoomi põhjal levis see esmalt nahkhiirte seas. Esimene viirusega nakatunu sattus Wuhani haiglasse Populaarse oletuse kohaselt kandus viirus loomalt inimesele Huanani mereandide- ja elusloomaturul.

Sama turgu külastasid kaks kolmandikku esimestest haiglasse sattunud nakatunutest. Idee lõplikuks tõestamiseks Mis kaed otsivad artriidi andmeid. Järjestatud 27 genoomi põhjal on viiruse geneetiline mitmekesisus väike. Ilmselt kandus viirus loomalt inimesele vaid ühe korra, võimalik et juba Ajalehe South China Morning Post teatel sattus esimene hiljem koroonaviiruse diagnoosi saanud nakatunu haiglasse Sõltumatult ega ametlikult pole juurdluse järeldusi kinnitatud. Lõuna-Hiina põllumajandusülikooli teadlaste sõnul võis olla viiruse vaheperemeheks soomusloom.

Selle soomuseid kasutatakse rahvameditsiinis, ehkki kontrollitud mõju neil pole, samuti süüakse selle liha. Samad teadlased nentisid hiljem, et ei väljendanud end leidude esitlusel piisavalt selgelt. Soomusloomade ja inimeste koroonaviiruse RNA järjestus kattub vaid 90,3 protsendi ulatuses. Sarnasele osakaalule on viidanud kaks teist tööd. Hiljutised uurimused on näidanud, et uus koroonaviirus kasutab rakku sisenemiseks sama kopsualveoolide pinnal leiduvat valku kui SARS.

Samades rakkudes on avaldunud ka mitmed teised geenid, mis võimaldavad viirusel end tõhusamalt paljundada ja levitada. Kas uue koroonaviiruse vastu leidub ravi? Haigusel puudub tunnustatud ravi ja leevendada saab vaid sümptomeid.

Lisaks remdesiviirile kontrollitakse Kui liigesed haiget ja hüdroksüklorokviini, lopinaviiri ja ritonaviiri ning lopinaviiri, ritonaviiri ja interferoon-beeta mõju.

Häiriv suhtumine

Remdesiviiri töötas välja ravimihiid Gilead Sciences mõne aasta eest puhkenud Ebola epideemia mõjude leevendamiseks. Järgnenud kliinilistes katsetes osutus see ebatõhusaks. Samas viitas Idee kohaselt häirib see RNA polümeraasi tööd. Ensüüm on tarvilik RNA paljundamiseks. Sarnast mõju on nähtud uue viirusega katseklaasis tehtud katsetes. Inimestele manustades on saadud häid tulemusi üksikjuhtudel.

Näiteks päästis see ilmselt ühe naise surmasuust USA-s. Veel kolme patsiendi organismis vähenes ravimi mõjul viirusosakeste hulk. Samas kaasnes sellega muu hulgas oksendamine, peapööritus ja soolte veritsus. Põhjapanevate järeldusete tegemiseks jääb sellest väheseks.

Lisaks sõltub viirusvastaste ühendite tõhusus suuresti sellest, millal neid patsiendile andma hakatakse. Kuna tegu on eksperimentaalse ravimiga, kasutatakse seda praegu enamasti viimases hädas. Klorokviini ja hüdroksüklorokviini on kasutatud kümneid aastaid malaariavastase ravimina.

Ravim toimib kahel viisil. Esiteks häirib see rakkudel mõnede selle pinnal olevate retseptorite valmistamist, mille tõttu ei tunne nendest kasu lõikav viirus neid enam nii hästi ära. Lisaks võib sattuda see rakku nakatava viiruse membraani sisse. Viirus muudab seda rakku pääsemiseks happelisemaks, kuid kuna klorokviin on aluseline, aitab see raku nakatamist ära hoida.

Millised pillid juua liigeste poletikuga

Lopinaviir ja ritonaviir on HIV vastu kasutatavad antiretroviirusravimid. Idee kohaselt võtavad need sihikule viiruse paljundamiseks hädavajaliku molekuli. Järgnev lugu kirjeldab, millised vaevused borrelioosihaigeid tabavad ning kuidas haiguse keerukus kaasa olukorra, kus arsti juurest saadakse tihtipeale ravi asemel soovitus võtta valuvaigistit või pöörduda psühhiaatri poole. Ühtlasi tuleb kohe rõhutada, et lugu on keeruline: kuigi inimeste vaevusi nad ei eita, ei saa suur osa järgnevalt kirjeldatud sümptomitest arstide sõnul olla põhjustatud borrelioosist.

Osa 1. Indrek polnud kunagi oma kehal puuki märganud, kuigi tegutseb metsanduse valdkonnas. Umbes kaheksa aastat tagasi hakkas ta aga tundma, et midagi on valesti.

Sööd, aga kuivad kokku. Väike palavik tekib: 37,3. Palavik kestab võib-olla kuu või kaks. Mul tekkis ka öine higistamine. Samuti üldine nõrkus,» kirjeldas ta. Indreku aastatepikkuse kannatustejada lõpus leiti tema põlvest borrelioosibakteri DNA. Pärast antibiootikumikuuri taandusid sümptomid kiirelt.

Kui käed veavad alt

Siis oled paar kuud terve, unustad ära. Siis tuleb sama asi uuesti. Käisin neli-viis korda visiidil. Lõpuks ei viitsinud arsti juurde minna, sest teadsin, et niikuinii midagi ei tehta. Umbes kaks aastat elasin nende väikeste sümptomitega. Esmalt puus, siis põlv. Valutama hakkas ka alaselg. Ei suutnud enam midagi teha, ei saanud kummardada. Ravi viibimisel ongi oht, et bakterid liiguvad liigestesse, südamesse ja ka närvisüsteemi.

Tahaks nagu juhtmed välja tõmmata, aga ei saa. See ajas hulluks. Suutsin olla vaid pikali, päevad otsa. See ei olnud valu, aga nagu ebameeldiv elektrivool. Keskendumisvõime kadus, iga pisim toimetus oli väga keeruline. Ka lihtne mõttetegevus nagu pangaülekande tegemine käis üle jõu. Kokku umbes 40 tohtrit, kellest pooled Soomes, pooled Eestis. Kõige paremini tegid tööd noored ülikooli lõpetanud.

Nad olid püüdlikud, uurisid. Need tulid järk-järgult ja algasid näost, suu ümbrusest. Selleks ajaks oli esimesest palavikust möödunud umbes neli aastat. Diagnoosini kulus veel kolm aastat. Seda oli Mis kaed otsivad artriidi korda. Tihti oli näohalvatusi, nägu ei liikunud, 30—40 korda. Ühe korra oli üle keha halvatus. Näost hakkas pihta. Ühel hetkel tundsin päise päeva ajal, et nägu kaotab tundlikkuse.

Lõpuks nägin maailma, aga ei saanud midagi teha. Kiirabiga viidi haiglasse, kolm päeva uuriti. Alguses kahtlustati, et insult. Selgitati välja, et ei ole, aga samas ei teatud, mis on. Haigust kannavad inimestele edasi puugid. Ükski analüüs põhjust ei näidanud, puuki polnud ta vahetult enne kehal näinud. Kümnepäevase antibiootikumravi AB kuuri abil sümptomid taandusid, ent Mis kaed otsivad artriidi kadunud täielikult.

Paar kuud hiljem naasid need palju võimsamana. Infektsionist ütles, et ravi on saadud ning Annika on terve. EMOs vastu võtnud Lugude ja liigeste vigastuste komplikatsioonid seevastu ütles, et kohe tuleks võtta antibiootikume, ent ta ei saa nakkushaiguste arstidest mööda minna. Ta ütles, et annab mu üle valuraviarstidele ja pean elu lõpuni valuvaigisteid ja antidepressante võtma.

Palusin teda, et prooviks ikka kõigepealt põhjust, mitte tagajärge ravida. Kuid ta ütles selle peale, et kui mina tema kirjutatud antibiootikumide tagajärjel suren, on ju tema süüdi. Haiguse põhjustaja avastas Selleks oli bakter, mis nüüd kannab avastaja järgi nime Borrelia burgdorferi. Haiguse vastu pole hetkel saada vaktsiini ja selle põdemine ei tekita tulevikuks immuunsust.

Puukborrelioosi tekitajateks on Euroopas peamiselt Borrelia burgdorferi sensu lato gruppi kuuluvad spiroheedid B. Spiroheedid kuuluvad bakterihõimkonda, mis näevad välja umbes nagu korgitõmbaja ehk on spiraalikujulised. Puukborrelioosi nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad.

Mõnel pool levinud, näiteks ka Soome meediast läbi käinud väited, nagu haigust levitaks ka sääsed ja parmud, pole TÜ kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse sõnul tõesed. Haigusel on palju sümptomeid. Näiteks esimese kuu jooksul pärast nakatumist võib tekkida palavik, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalu.

Suurel osal juhtudest tekib hammustusekoha ümber migreeruv erüteem ehk iseloomulik punane laik. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada närvisüsteemi- südame- või liigeskahjustusi. Hilisemate sümptomite hulka kuuluvad näiteks tõsised peavalud ja kange kael, lööbed mujal kehal, liigesepõletik, eriti põlvedes ja teistes suurtes liigestes. Samuti valud kõõlustes ja lihastes. Tekkida võib ka peaaju- ja selgroopõletik ning kihelus jäsemetes. Novembris-detsembris läks olukord nii hulluks, et naine ei suutnud enam tööl käia.

Valud olid meeletud. Ärkasin selle peale, et ei saanud hingata, liigutada, rääkida — nagu täielik halvatus. Olin kindel, et see on suremine. Mingitmoodi sain küüne suruda mehe kätte, kes selle peale ärkas ja mind raputas. Öeldi, et pöördugu psühhiaatri poole.

Tahaks nagu juhtmed välja tõmmata, aga sa ei saa. See ajas hulluks,» rääkis Indrek. Kuuri abil sümptomid kadusid. Kuid mõne aja pärast naasid need taas. Nüüd tellib Annika kuus euro eest looduslikke antibiootikume. Oma ravile on ta seni kulutanud üle euro.

KKK: mida peaks teadma koroonaviirustest?

Ta käis psühholoogi juures, kes ütles, et ta psüühikaga on kõik korras. Tallinlanna Maarit Randrüüt ei läinud neli aastat tagasi kohe pärast puugihammustust arsti juurde, kuna vahetult pärast hammustust nähte ei tekkinud.

Arthroosi liite ravi

Haigus lõi välja alles kaks aastat hiljem, kui liigesed jäid nii haigeks, et liikuda oli pea võimatu. Ta sai esmalt neli nädalat antibiootikumravi ja on jätkanud enda turgutamist loodusravimite abil. Nüüdseks on ravi kestnud kaks aastat ja kaks kolmandikku tervisest tagasi. Need on sümptomid, millega inimene harjub ja millega saab elada.

Mul on see liigestes. Nii kui ma ei venita, on tunda, et liigesed jäävad kangeks, valutavad. Kui kommi söön või muidu patustan, annab kohe tunda. Psühhiaater ütles, et tema arust olen psüühiliselt täiesti terve — mingu arsti juurde tagasi,» ütles Indrek.

Teda on nimetatud ka hüpohondrikuks: inimeseks, kes endale haigusi ette kujutab. Pärast seda ma enam Eestis arsti juures käia ei saanud. Kui see on digiloos sees, siis on kõik. Kõige karmim nendest reumatoidartriit,» ütles Kersti nimi muudetud. Püüdsin reumatoloogile seletada, et vajaksin ortopeedi ja arvan, et mu põlv on lisaks põletikule ka katki.

Seejärel tõusis palavik ja üle keha tekkisid tugevad valud. Ta läks Eestis perearsti juurde, kelle võetud vereproov näitas kerget põletikunäitaja tõusu. Soovitas koju minna, vett juua ja puhata. Palusin siis õde, kas nad teeksid mulle borrelioosi analüüsi, et lihtsalt kontrollida seda, kuna mul on kunagi enne olnud samuti borrelioos positiivne.

Spordimehest sai juurvili

Pole vaid Eesti mure Borrelioosiga seotud mured pole Eestile spetsiifilised. Patsientide kirjeldused oma kadalipust haigusega võitlemisel on küllalt sarnased. Prantsuse arstiteadlased märgivad oma artiklis, et paljud patsiendid ja nende ühendused ning mõned arstid jagavad arvamust, et Euroopa riikides tehtavad proovid pole usaldusväärsed ja proove teha tasuks pigem eelkõige Saksamaal.

See fenomen toob kaasa arstide usaldamise languse. Samuti lisatakse, et paljusid patsiente ei diagnoosita õigel ajal ja neile pole kättesaadav sobiv ravi. Eelnevale üleskutsele vastas omakorda Euroopa mikrobiolooge ja nakkushaiguste arste ühendav organisatsioon ESCMID, et see põhineb liialdatud kuulujuttudel. Nad kutsusid üles võitlema mittevalideeritud testide, eksitavate diagnooside ja sobimatu ravi vastu. Paarile-kolmele paremale sõbrale rääkisin asjast, aga nägin, et nad ei saa tegelikult aru, nad ei mõista mind.